Sääred Aussis;): Bali 22.12.2011

Niiii. Otsustasime siis peale 2,5 kuist töömaratoni Bali saartele puhkama sõita. Tegelikult me otsustasime Rometi järgi, et oh..lähme Balile..ja no tegelikult läksid enamus rahvast meie farmist Balile...mega vinnnnks (Maarja, Kristiin, Steve, Tash, Pauli, Jimmy, Horre, Libby). Kes aga ei saanud tulla - Romet. Asi oli tema passis, mis lõpetas kehtivuse ning ta pidi Aussist lahkuma ja selle Eestis ära pikendama kahe nädala jooksul ning siis järgmisesse hooaega arbuuse uuesti korjama tulema, aga elutee viis teisiti. Romet on eesti mees nüüd:))) Aga no mis me temast siin plätrame, me ju läksime ikka BALILE....juhuuuuuuuuuuuuuuuuuuu!!!!! Meil juhtus Balil lihtsalt nii palju, palju head ja vinget ja lahedat ja kõike paremat ainult. Aga kahjuks meil enam pooled asjad meeles ei ole, sest oleksime sellest kõigest pidanud kirjutama ju 3 kuud tagasi :D:D
Kuid siiski natuke Bali hullust kultuurist. Näiteks kui me lennujaama saabusime, koheldi meid kui staare. Saabusime juskui punasel vaibal, kus piirete taga oli mustmiljon inimest ja kõik karjusid ja pildistasid ja tahtsid oma käega sind katsuda kasvõi ainult kleidiäärest...Taksot pakkuvad libataksojuhid ujusid su külje alla ja hakkasid moosima, et sa nende takso peale läheksid. Meie muidugi olekski kohe esimese taksomagneti küüsi langenud (nad võtavad tavaliselt topelttasu naiivsetelt turistidelt), kuid üks hea naine tõmbas meid enda juurde ja luges sõnad kohe peale. Niisiis tuli astuda meeletu saba kõige tagumisse otsa 7 maa ja mere taha ning oodata tund aega õige taksofirma järjekorras. Saime siis meiegi lõpuks oma takso ja sõitsime esimesse hotelli öösel, kuid oleks soovinud, et see oleks olnud päeval, sest me olime ikka parajas šokis. Me ju ootasime kõrghoonetega suurlinna, kuid meie ees olid hoopis räpased, kitsad tänavad...mustad kohalikkude inimeste söögikohad jne. Maarja tahtis juba järgmisel päeval ära koju sõita, kuid Kristiin pani targa lause maha, et "Hommik on õhtust targem!". Oligi nii. Hommikul ei olnud see vaatepilt enam pooltki nii jube. Ainult jube segadus oli, et mis me nüüd teeme:D Tahtsime ju jalutada ilusti šoppama, aga oi-oi-oi...mida ei olnud ...KÕNNITEESID. Hotelli töötajad said ikka kõva kõhutäie naerda, sest me hakkasime jala minema. Nimelt kõikides hotellides on spetsiaalsed inimesed, kes püüavad kohe esimesed taksod kinni ja aitavad sul turvaliselt taksosse minna. Aga no saime targemaks, et Balil jalgsi ei liiguta mitte kunagi ja mitte kusagile. Ime et kaubakeskustes ei pidanud taksoga sõitma..haha. Šoppasimegi järgmised 16 päeva :D:D:D:D:D:D:D:D:D Ausõna!!! Teiseks sõiduvahendiks Balil on rollud. No neidki kasutasime mõned naljakad korrad taksodena. Nii see asi seal siis käib. Isegi polkudega sai ringi sõidetud.
Ilmad olid palavad. Vahepeal nats ka vihmane ja pilvine. Enamasti siiski meeletu kuumus. Eriti pisikestel poetänavatel.
Kogu aeg taheti sulle pähe määrida riideid, ehteid, jalanõusid, massaaži, narkootilisi seeni ja kõike muud mida ette oskate kujutada. Isegi maniküüri....hahaha...Läksime poekesse sis pluusi ostma. Järsku kaks naist võtavad meil käest kinni ja tõmbavad poe sügavusse. Ütlesid, et seovad hea õnne jaoks käepaela. Seda nad ka tegid, kuid samal ajal hakkas sinu ümber tiirutama veel kolm naist, kes haarasid teisest käest ja hakkasid su küüsi lakkima ja lillesid peale tegema. Maarja pääses sellest jandist, kuid Kristiin jäi nende vangi ja väljus poest pluusi asemel maniküüriga, mis pidi algselt nagu tasuta olema, kuid hiljem maksis ta selle eest päris hea summa. Nii palju siis sellest:) Tegelikult on meil selliseid näiteid ikka mustmiljon kui lähed poodi rahakotti ostma ja lahkud sealt Bali käekotiga ja veel kõrvarõngastega ja kümne topiga ja veel päikseprillidega jne...Iseenesest oli see ikka väga naljakas ja lõbus meile. Saime naerda iga päev, kui ullid me ise ka ikka oleme. Aga aja jooksul saime targemaks, ja oskasime öelda EI!. Seal sai ikka meeletult kaubelda iga asjaga. Tahtsime osta jalanõusid. Nende alghind oli 50 dollarit. Ostsime need 10-ga. Ja isegi 10 dollari pealt oli asi võimalik kaubelda 1 doltsi peale. USKUMATU!!!
Bali on meie lemmik klubiparadiis. Meeletud tantsud sai ikka maha peetud, parim muusika, tasuta sissepääsud ja tervitusjoogid...kõik turvamehed juba teadsid meid kahte klubimutti ning käskisid iga kord end kallistada kui jälle kluppi läksime. Päris boss tunne oli. Kelnerid pildusid enda tähelepanu saamiseks meid jääga vastu peput ja üldse kogu aaeg käis üks nali. Tänavatel tulid inimesed meie juurde ja küsisid, kas nad võivad meiega pilti teha. Või siis teine variant...tehti salaja kaugelt meist pilti. Kogu aeg avati autode uksi ja kummardati meie ees ja vajutati liftide nuppe meie eest ja kanti kotte ja koheldi meid kui printsesse. Niiiiiiiii hea tunne oli.
Üldse oli Bali selle pärast ka väga eriline, et see oli ju esimene puhkus meil kahekesi parimate sõbrannadena ja oma raha eest. Me tegime täpselt iga päev seda, mida ise tahtsime ja kuidas tahtsime ja kui palju tahtsime. Näiteks sõitsime me tegelikult ühe korra Balilt üldsegi välja teisele saarekesele. PARADIISISAAR. Käisime veesporti tegemas ja veel kohalike vaatamisväärsustega tutvumas. Kuid enamasti meeldis meile siiski linnapilti nautida šopates ja rolludega kimades ja õhtuti pidu pannes.
Jõulud ja uusaasta Balil olid samuti erilised ning meeldejäävad. Kohtusime kogu aeg ka enda teiste farmikaaslastega ning meil oli kogu aeg tegemist. Ülimalt lahe reis. Rohkem ei kirjuta, sest muidu me ilmselt jääkski siia kirjutama. Iga päev lihtsalt toimus nii palju asju...Mõned pildid nüüd.

Balile jõudes nägi Kristiini selg 6 tunnisest traktoripesemisest selline välja:)

Bali miljonid

Meie lemmik šopingukeskus Discovery Mall

Discovery Malli tagahoov:) Oooooookean!!!

Tänav

Poetänav

Sellised olid poed tänavatel...poemüüa üldsegi magab muideks:D

Hotelli küljel oli vaatepilt selline

Sellised olid turistigruppide bussikesed

Käisime veesporti harrastamas

Ja vaateid nautimas

Jõime esimest korda elus päris kookospiima ja sõime viljaliha

Käisime Kilpkonnasaarel

Jõululaupäeva hommik nägi see aasta välja meil selline:) Varbad ookeanis ja pea pohmas:D

See jätkus nende villas basseinis

Ja hiljem lamamistoolidel

Kes tudus nii...

...aga võib ka nii...

Kui juba see vanaätt sai puuris tantsitud...

...siis ega meiegi alla ei jäänud ju!!!

Täpselt midagi meie maitsele...

Olime veel konditsioonis...uusaastaöö

Nii läksime meie ookeani äärde ilutulestikku nautima..kontsad+minikleidid+rollu=no problema;)

Ookeani ääres olid kohalikud juba koha sisse võtnud...hiljem seal enam vaba ruumi ei leidunud!

Natuke joogised ja väga jubedalt näljased peale uusaasta tantsumaratoni. Tahtsime restorani sööma minna kell 5 hommikul, aga võta näpust..kinni olid kõik kohad. Tuli siis leppida jäätisega ja lasanjega, mis peale esimest ampsu prükkarisse lendas:D ÖÄKKKKKK.