Väike megamix

Teeme selles postituses siis lühikokkuvõtte sündmustest/huvitavamatest asjadest, mis on juhtunud või mida oleme näinud, kuna eraldi postitust nendest kõigist pole mõtet teha.

Aussie Kuu
Küll Eestis on ikka hea, Kuu on ikka Kuu. On ühtepidi poolkuu, teistpidi poolkuu või siis täiskuu, aga no siin Aussis on ikka täitsa veider värk. Absoluutselt igatpidi võib seda tegelast näha. Alla, üles, paremale, vasakule, diagonaali – iga päev on üllatus, mis pidi see Kuu nüüd siis on.

100-tonni mehed

Õhtul magama minnes teadsime juba, et homme tuleb suur päev meie kõigi jaoks. Poisid tahtsid teha rekordi – korjata 100 tonni arbuuse ühe päevaga. Ja no müts maha, sellega nad ka hakkama said. Korjasid enamgi (121 tonni) ning seda ainult neljakesi! Kuid no ega see kerge vaevaga ei tulnud. Päeva algus oli täiesti tohuvapohu. Kuna saak tollel põllul oli ülimalt hea, siis poistel käis korjamine superkiiresti, kuid laos selle tõttu valitses ka supersegadus. Me ei jõudnud ühtegi kasti ära kaaluda, kui juba tuli uus kõne, et vaja põllule uut traktoristi. Kuid kuidas me saime põllule minna, kui treiler oli veel tühjaks laadimata ja tühjad kastid peale panemata. „Õnneks“ Horre selg ei pidanud vastu ning ta ei saanud seljahäda tõttu korjata, ta tuli lattu appi ja see päästis terve päeva. See tööpäev oli ühtlasi ka 14 tundi pikk, kuid päeva lõpuks oli kõigil energiat veel küllaga. Õhtu loomulikult möödus pidutsedes, oli ju põhjust tähistada! Nimelt oli see nii suur asi selle tõttu, et mitte üheski farmis Austraalias pole keegi korjanud 100 tonni 4-mehe tiimiga. Me oleme uhked oma poiste üle: Pauly, Steve, Romet ja Jimmy ja no LOOMULIKULT KA ENDA ÜLE! Küll me oleme ikka head traktoristid (ega see meie enda välja mõeldud ei ole, poisid ise ütlesid..hihihihi).

Võrratu erarand

No me oleme eelmistes postitustes maininud seda aborigeenide eraranda. Lõpuks saime ka ise seal ära käia. Tavaline tööpäev, poisid lõpetasid poole päeva pealt, meie pidime minema traktoreid pesema. Järsku tuli Romet ja kutsus meid eraranda kaasa. Suure hurraaga olime kohe loomulikult käpad. Me unustasime väikse pisiasja – TRAKTORID! Mõeldud tehtud. Kui saime teada, et Steve` autoga on minek, siis meie ronisime kohe esimestena ruttu kasti, ikkagi kõige kiftim koht. Mattil ka ei jäänud muud üle kui meid lubada, sest me istusime ju juba kastis ja minekuvalmis:D:D:D Visad töötajad nagu me oleme, pesime traktorid järgmisel päeval. Jõudsime eraranda enne päikeseloojangut. Tegime mõned pildid ja Jimmy aitas meile otsida austreid, maitsesime neid esimest korda. Libe ja limane ning väga soolane:D Ja siis nägime, kuidas päike ookeanisse loojus. See oli lihtsalt nii võrratult ilus. Seda on võimatu kirjeldada, mis tunne meid valdas. Ainuke asi, mis puudu oli sel hetkel, oli boyfriend :D. See oleks nii nii romantiline olnud. Poisid samal ajal istusid auto katusel ja libistasid VB-d(üks poiste lemmik õlu). Jalutasime veel veits ringi ja korjasime mälestuseks kaasa teokarpe. Kaua me seal olla ei saanud, sest pimedaks läks. Jõudsime üsna hilja kohale ka. Kuna me sõitsime autoga alla randa, siis üles sõitmine oli natukene raske. Pika pusimise peale, saime auto ka mäe otsa. Koju sõites pidime aga autos istuma, poisid olid juba kohad kastis ära võtnud. Aga meile sobis - kerisime aknad alla ja toetusime aknale, nii et pea välja aknast ulatus, autos käis mõnus chill muusika ning taevas paistis suur kuu. Mõnus hetk mõelda elu üle järgi. Kahjuks aga jõudsime liiga ruttu koju, oleks tahtnud veel nautida seda hetke.

Karupoeg Puhh ja Jimmy versioon tööriietest

Ees ootas meid järjekordne vaba päev ning mõnus shopingupäev Broomis. Pesus käidud, asjad valmis pandud, olime valmis minema. Ajasime Mattiga paar sõna juttu, kõik oli justkui okei, kuid kui ta kuulis, et MEIE tahame linna minna, pani ta meid selle asemel hoopis traktoreid pesema. Olime ülimalt nõrdinud ja kurvad. Shoppamine on ju meie kirg. Egas midagi. Läksime kohe oma murest poistele kaebama. Ütlesime pool naljaga, et no poisiiiiiiid, tooge meile midagi linnast ka(A). Midagi magusat või no..midagi headJ Ega neil selle vastu ka midagi ei olnud.Saatsime neid ilusti ära. See nägi välja täpselt nii nagu oleks nad pikaks ajaks kusagile reisile saatnud. Me ei läinud enne traktoreidki pesema, kui autod olid silmapiirilt täiesti kadunud. Lehvitasime neile nii pikalt kui me neid enam ei näinud. Läksime sis pesime enda nunnukad ära, kuid nagu igav ja vaikne oli seal farmis ilma nendeta. Kuna Romet mainis enne minekut, et tüdrukud, võite mu toa ära koristada, kui teil traktorid pestud on ja midagi muud enam teha ei ole, sis täpselt see olukord meil ju oligi. Traktorid olid läikima löödud, kuid jubeigav oli. Võtsime harja, kühvli ja lapi ning asusime usinalt koristama. (Maarja ja Kristiini koristusfirma sai siit alguse tulevikuks..haha:D) Tegelikult seal eriti midagi hullu nagu ei olnudki, lihtsalt lõime ta asjadele mingi süsteemi, pühkisime põranda ja laua ja panime asjad pessu ning katsime ta voodi valgete linade ja patjadega. Seejärel ei olnud meil jälle midagi teha. Otsustasime väikese uinaku kasuks. See oli väga õige mõte. Ärkasime meile juba tuttava koputuse peale, mis kõlab nagu keegi lööks täie litiga jalaga vastu ust. Kuid see on tegelikult kõigest Rometi „koputus“. Me ehmatasime absoluutselt iga kord kiljega ja kasvõi une pealt voodist püsti. Ukse vahelt pistsid oma pea sisse Horre ja Romet ning küsisid, kas nad võivad sisse tulla. Olime küll unised, kuid no loomulikult!!! Kuid nad ei tulnud kahekesi, vaid mõlemal oli kaenlas üks suur, pehme, 1- meetrine mõmmi. Nad viskasid kummalegi ühe voodisse. Me ei suutnud ära imestada. Väikese üllatuse asemel saime MEGA üllatuse. Lisaks oli see mõmmi ikka niiiiiniiiiiiniiiiii pehme ja padja eest ja kaisulooma eest ja jutukaaslase eest (Tiinil oligi juba plaanis endale mingi kaisuloom osta, millega hea oleks tududa). Aitäh kallikesed! Korkisime veinid selle peale lahti ning hakkasime poistega jooma. Varsti tuli Jimmy meie juurde ning oli vägagi huvitatud sellest, mis TEISED POISID meile tõid. Näitasime talle oma karusid. Jimmy muutus seepeale väga pahuraks ning ütles: „See nüüd oli küll löök allapoole vööd.“ Ta ei julgenud alguses enda kinki näidata. No meie olime ju uudishimulikud ja loomulikult tahtsime näha. Ega me ju ei tahtnud midagi suurt ja kallist vms. Jimmy tõi meile ühed hässssssti head kommid ja „tööriided“. Tööriided sisaldasid roosat sulgedega boad, roosasid jänkukõrvu ning valget jänku sabatupsuJ Saime muidugi kõvasti naerda. Jimmy palus meil järgmiseks tööpäevaks panna selga pesu ning linnast toodud uued lisandid:D Me seda muidugi ei teinud, aga Jimmy, aitäh sellegi poolest!!!!;) Ja no näete nüüd isegi, kui vinged töökaaslased meil seal Shelamaris olid. Love you guys!!! (L)

Saatuslik lõkkeõhtu

Poistel oli vaba päev, meie jälle pesime treilereid ja traktoreid. Töö tehtud, polnud meil jällegi midagi teha, sest poisid olid linnas. Otsustasime jälle aega MÕISTLIKULT KASUTADA ja magama minna. Poisid saabusid tagasi väga lõbusas tujus. Nimelt oli neil plaanis teha üks mõnus lõkkeõhtu. Nad kutsusid ka Shamrockist rahva peole, kuid vedu võtsid ainult kaks tüüpi – Gus ja Jim. Oli ülimalt mõnus õhtu: lõke, mõnusad inimesed, muusika, soe liiv ja hästi ilus tähistaevas. Nautisime kõige odavamat viina Sologa (meie uus lemmik karastusjook). Poisid aga jõid Rometile saadetud 80% Viru Valge viina. Kohustuslikus korras pidi Jim ja Gus ka selle ära proovima. Ja nii see kange viin käis ringi, kuni kõik olid juba parajalt täis. Näha oli, et välismaalastele mõjus see eesti märjuke päris kõvasti. Ega me kaua seal lõkke juures enam ei istunud. Kui tagasi farmi juurde hakkasime minema, sai Kristiin autoga sõita. Kristiin: No algul oli harjumatu. Pole päris nii nagu traktoriga. Pidi rohke gaasi andma, aga tunduvalt parem katse oli kui möödunud jaanipäeval. Seekord oskasin ilusasti sõita. Farmi juures otsusatsid Jim ja Gus koju sõita, mõlemad olid üsna purjus. Täis peaga ja turvavööta sõitmine on Austraalias täiesti tavaline ja Gus on pidevalt sõitnud purjus peaga. Mõtlesime korra Rometiga, et me oleme vähe kainemad ja viskame nad Shamrocki ära, kuid Gus ja Jim olid juba asunud teele. Niisiis läksid kõik oma pesadesse magama. Hommikul üles ärgates tabas meid ootamatu uudis – Jim ja Gus olid teinud AVARII. Koju sõites olid mõlemad magama jäänud. Seetõttu olid nad Shamrockist mööda sõitnud ja teelt välja kihutanud. Hoolimata vigastustest, oli neil õnne, et nad leiti üsna kiiresti, kuna sellel maanteel pole väga tihe liiklus. Kuna nad käisid üle katuse mitu korda, siis autost polnud eriti midagi järgi. Õnneks oli neil turvavööd peal. Gus pääses mõne murtud ribiga ning kriimustustega, Jimil aga nii kergelt ei läinud. Ta saadeti kohe Perthi haiglasse, kuna ta ei saanud liikuda. See oli üsna suur shokk meile. Nüüdseks on Jim jälle kõndimisvõimeline. Paar nädalat hiljem tuli politsei asja uurima ning küsitleti ka mõningaid inimesi. Kristiin pidi ka tunnistuse andma. See oli ta esimene tunnistuse andmine ja ta pidi seda tegema inglise keeles. Algul küsiti nime, mille politseinik kirjutas juba valesti, siis mindi õhtu kirjeldamise juurde. Aga Kristiin ei mäletanud pisiasju, iga ta sõna pandi paberile kirja. Kristiin: Päris huvitav kogemus oli. Vahepeal aind oli halb tunne, et äkki räägin Gusi sisse, aga ei julgenud politseile valetada ka. Üldiselt politseid on siin nii toredad ja sõbralikud. Olgu see juhtum kõigile õppetunniks – KUI JOOD, ÄRA SÕIDA!

Kätte on jõudnud lahkumistund
Eieiii, meie ei lähe veel kuhugi. Hoopis Jimmy ja Romet lahkusid Shelamarist. See oli kõige kurvem päev meie farmi aja jooksul. Kahe ja poole kuuga olid need tüübid hinge pugenud. Olime ju iga päev ninapidi koos. Ilma nendeta oli farmis ja tööl nii vaikne ja kuidagi tühi tunne oli sees. Nutsime terve päeva, traktori roolis panime päikseprillid ette, et poisid ei näeks, kuid loomulikult said nad meie kurbusest aru. Nad püüdsid meid iga hinna eest lohutada. Steve isegi sai kurjuaks, et mida me halame, me kunagi ikka näeme neid ja nad olid kõigest ainult kaks sõpra. Meie aga ei suutnud kurbusest võitu saada ja nutsime edasi. Me ju igatsesime Jimmy’ lolle nalju ja Rometi seltskonnavaimu. Kuid pika peale kadus kurbus me südamest, sest meid ümbritsesid siiski väga head sõbrad ning loomulikutl olime juba elevil BALI pärast. PS! Kuna Jimmy jättis oma Eesti lipu farmi, siis nüüdseks on see heades kätes ehk MEIE KÄES! Hoiame seda kui meie kallimat aaret ja eputame sellega igal pool, kus võimalik. Tänan, Jimmy! Rometile aga suur tänu EESTI KALEVI KÜPSISTE ja meie lemmikuks saanud PODSIDE(ühed hästi head küpsised sokolaadiga vms.) eest. Miss you, guys!!!! (L)

Sellega megamix lõppeb, loodame et teile meie mix meeldib.

K&M